Lühikokkuvõte:
1) neuroloogia: «peegelneuronid» ehk empaatia/konformismi alus ja nende autopiloodist tulenevad ohud;
2) põhjalikult uuritud sotsioloogiline fenomen nimega «emotsionaalne nakatumine»;
3) «õnneliku inimese» ideed väärtõlgendatakse murdu.
Kokku pandud oli too lugu kommentaariks ühe tegelase otsusele enda ümbert vingatsid laiali peletada.
Mis mina sealt välja lugesin:
1) «peegelneuronid» on pärdikutel hästi tõestatud, inimesel vähem. Tagavad matkimise: teise tegevust nähes TUNNED ennast sama tegemas. Selle kaudu karjasus, õppimine jpm ehk vanad käibetõed «vali hoolega, keda vaatad/ahvid», «halvad sõbrad» jmt. Füüsiline peegeldamine annab ka närviprotsesside kordamise, sellest läbipõlemis-altid ametid; pikaajaline negativistlike närviprotsesside tagajärgede nägemine, nende füüsiline matkimine TOOBKI kaasa struktuursed ja keemilised muutused matkija närvisüsteemis. Maakeeli: haliseja hävitab ümberolijate aju täiesti käegakatsutavalt.
Teisisõnu: illukatest läbinärimiseks peabki iseendaga tööd tegema, neist möödanägemist nimetatakse miskipärast maagiaks... «Töö iseendaga» seisneb tegelikult oma autopiloodi (teadlikult suudame me juhtida kuni 4-5 protsessiga korraga, reaalselt toimub samaaegselt vähemasti paarkümmend, reeglina ongi nad automaatjuhtimisel; tõenäoliselt autopiloot = alateadvus) ümberhäälestamises, et ära tunda lõhkuvate protsesside käivitumine ja piisavalt kiiresti suunda vahetada. Valdavalt seda ei suudeta, asendus: vali seltskonda.
2) Emotsionaalse nakkuse suhtes on inimesed suhteliselt kaitsetud ja ka hoolimatud. Neg.emotsioon on kahjuks tugevam ja levib kiiremini, nendesamade «peegelneuronite» abil.
3) «Õnnelik inimene» on tegelikkuses väga kohal, reageerib sellele, mitte oma [vigastele] filtritele. Hirm/raev ja ratsionaalne/loogiline mõtlemine on reeglina vastastikku välistavad, esimene tiksub koos emotsioonidega parema, teine koos õnnetundega «loogilise» vasaku ajupoolkera peal (mis tähendab, et loovus, s.t poolkerade koostöö, peaks võimaldama olla õnnelik ja vihane korraga? või tähendab tugev emotsioon igal juhul vasaku poole blokeerimist? vasakukäelised ongi mornimad?). Tugev vasaku poolkera töö tagab ka madalama kortisoolitaseme, s.t vähem stressihormoone veres, puhtbioloogiliselt edukam toimetulek stressiga.
Dalai-laama ja Gandhi näited on lahedalt lahti kirjutatud.
Of course it's still a myth that "happy people" don't get angry. Of course they do. Anger is often an appropriate response. But there's a Grand Canyon between a happy-person-who-gets-angry and an unhappy-angry-person. So yes, we get angry. Happiness is not our only emotion, it is simply the outlook we have chosen to cultivate because it is usually the most effective, thoughtful, healthy, and productive.
Veelkord: kruti oma silmaklappe, see on täiesti su oma teha. Ja oma valida, mispidi nad on. Tervistavad või haigestavad, ...
Needsamad peegelneuronid on vist ka põhjus, miks mingi proble enda jaoks lahendamise järel selle kandjad salapärasel kombel uttu tõmbavad. Neil on nii ebamugav sind peegeldada, et nad tõepoolest lasevadki jalga.
1 kommentaar:
Oi kui hää sissekanne! lausa ahmi iga sõna, kajab vastu.
Kahekohalises haiglapalatis lebas kaks lootusetut
haiget. Neil olid ühesugused voodid ja ka muud
tingimused olid ühesugused. Vahe oli vaid selles,
et ühel neist oli väljavaade palati ainsast aknast,
teisel aga oli voodi kõrval nupp halastajaõe
kutsumiseks. Aeg läks, vaheldusid aastaajad.
Too, kes lebas akna juures, jutustas naabrile
kõigest, mis aknast paistab: tänaval sajab vihma
või lund, päike paistab, puud on kaetud särava
härmatisega või kevadise kastega, rohi tärkab või
lehed kolletuvad ...tänaval jalutavad inimesed,
sõidavad autod...akna taga elab maailm. Ühel
öösel hakkas akna juures lebaval haigel halb. Ta
palus naabril õe kutsuda, kuid millegipärast too ei
teinud seda. Akna juures lamav haige suri.
Järgmisel päeval toodi palatisse uus haige ja
vana palus, et teda asetataks ümber akna
juurde. Tema soov täideti ja nüüd lõpuks nägi ta,
et aknast paistis vaid hall sein, rohkem ei midagi.
Postita kommentaar