Tümakas

Daki kuulis/luges, kuidas madalsageduslikud kodanikud klassikalise muusika peale pagevad; keegi veel poetas killu umbes «nagu Klassikaraadio -- tahavad, et oleks, aga kuulata ei viitsi keegi». Ise «taksot tehes» olen üllatunult tõdenud, et päris mitmetel läheb närv tõeliselt mustaks, kui vaibakloppimise asemel antaksegi Anjanid või viiulit-klaverit või... Ja kui [hääletajad] Sandra Sillamaa koos boyfriendiga mingi šoti torupill+trummi plaadi kõrvale oma torupill+trummi jämmima hakkasid (live!), meenus Türilt pealekorjatud eriti närvilistele ja plastikust hääletajatibidele imekähku, et tegelikult ei tahtnudki nad 100, vaid ainult 6 km kaugusele sõita :D

(Telekas olla võimalik sõkalde seast teri leida. Hääletajate hulgas on terade osakaal igatahes oluliselt suurem, keskööl ja ristmikul ainult teri jagataksegi. Meenutades kõiki nii kohatud muusikuid, kirjanikke, folkloriste, punkareid, ... Wow. Wow!)

Nii et kõrge võnkega muusika ONGI moodsas maailmas julm ja ebatavaline karistusviis.
Ja mina olen sadist ;)

Jaagu ja Leenu pool pole ammu käinud.