Väljast

Meil on peres jõuluni kasulaps. Teiselt poolt maakera. Vaatab oma suurte pruunide silmadega ringi, plaksutab lõpmatapikki ripsmeid ja imestab seda, mida linna peal näeb (kindlasti seda ka, mida kodus -- aga viimast vist ei tihka eriti väljendada).

Kuidas 8-aastased füüsilise kontakti hirmus eemale hüppavad, kui teine laps neid kallistama läheb.
Kuidas mida kallim auto, seda hädisem sant roolis, miks siis muidu püüda poetrepist üles sõita.
Kuidas pea keegi teisele ei naerata (ja ta ei eeldagi jänkilikku hambad-irevil, vaid täitsa nappi naeratust).

Huvitav, kas keegi sellele lühidalt suudaks vastata? Ajalugu ja intellotsiidi (vähegi ärksamate maarahvalaste sajanditepikkust sihikindlat hävitamist) jms teemasid kõrvale jättes, 2-3 lausega? Tagajärje üle-tõdemine ei lähe arvesse :D